Petserimaa maastikupildis puuduvad peaaegu täiesti mõisad, maa kuulus peamiselt riigile, või Petseri kloostrile.
Külad
Setomaad iseloomustab külade rohkus, näiteks 1922 aastal oli Setomaal 668 küla. Setomaa läänepoolsetes valdades on ülekaalus sumbkülad, kus taluõued paiknevad kobaras. Isepoolsetes valdades domineerivad tänavkülad, kus taluõued asetsevad tihedalt kahel pool teed. Külade ühtseteks tunnusteks võib pidada korrapära, kompaktsust ja vähest talude arvu külas. 20. saj lõpp ja 21. saj tõid muudatused omandisuhetes, kiirenes linnastumine ja asulatesse kolimine. Piiriäärsed külad ja talud tühjenevad.
Talu
Arhitektuuriliselt ei moodusta Setomaa ühtset kultuuripiirkonda-küla-ja taluplaanid ning ehitised on olenevalt geograafilisest asukohast ja naabrite mõjutusest väga erinevad. Ehitiste arhitektuuriline välisilme on pigem eesti kui slaavipärane, sest dekoratiivsed elemendid on erinevalt slaavi ehituskunstist üsa erinevad. Seto taluehitus on idapoolsetes valdades slaavipärane, eriti eluhooned sarnanevad valgevene omadega. Rehetare seal ei tunta. Rehetare oli eluasemena kasutusel vaid läänepoolsetes valdades.
Eriline koht stode elus oli saunal. Saunas pesti, raviti ja sünnitati. Seal jätkus vett ja leili nii endale kui ka naabritele, sageli käidi saunas terve külaga.
Elumaja planeeringud on läänepool eestipärasemad ja idapool slaavipärasemad. Kuni 19 saj keskpaigani elati suitsutaredes.
Külad
Setomaad iseloomustab külade rohkus, näiteks 1922 aastal oli Setomaal 668 küla. Setomaa läänepoolsetes valdades on ülekaalus sumbkülad, kus taluõued paiknevad kobaras. Isepoolsetes valdades domineerivad tänavkülad, kus taluõued asetsevad tihedalt kahel pool teed. Külade ühtseteks tunnusteks võib pidada korrapära, kompaktsust ja vähest talude arvu külas. 20. saj lõpp ja 21. saj tõid muudatused omandisuhetes, kiirenes linnastumine ja asulatesse kolimine. Piiriäärsed külad ja talud tühjenevad.
Talu
Arhitektuuriliselt ei moodusta Setomaa ühtset kultuuripiirkonda-küla-ja taluplaanid ning ehitised on olenevalt geograafilisest asukohast ja naabrite mõjutusest väga erinevad. Ehitiste arhitektuuriline välisilme on pigem eesti kui slaavipärane, sest dekoratiivsed elemendid on erinevalt slaavi ehituskunstist üsa erinevad. Seto taluehitus on idapoolsetes valdades slaavipärane, eriti eluhooned sarnanevad valgevene omadega. Rehetare seal ei tunta. Rehetare oli eluasemena kasutusel vaid läänepoolsetes valdades.
Eriline koht stode elus oli saunal. Saunas pesti, raviti ja sünnitati. Seal jätkus vett ja leili nii endale kui ka naabritele, sageli käidi saunas terve külaga.
Elumaja planeeringud on läänepool eestipärasemad ja idapool slaavipärasemad. Kuni 19 saj keskpaigani elati suitsutaredes.
No comments:
Post a Comment