Pulmade ja elukaaslase valiku otsustasid vanemad ja majanduslik olukord. Veel möödunud sajandi keskpaigal abielluti vanemate valikul, mitte armastuse tõttu. Pulmadeks valmistati aastaid ette, usinalt pidi peretütar käsitööd tegema, veimevakka täitma ja laule õppima. Veimevakka koguti 17m pitsi, 50 paari kindaid jms. kõike õpiti emal ja kui tüdruk midagi ei osanud, oli ema süüdi.
Kosjad
Kosja läksid peigmehe isa ja vahel ka ema. Kaasa võeti pudel viina ja siidirätt. Siidirätt kingiti mõrsjale, kuid kui kihlus jäi katki saadeti viin ja siidirätt tagasi. Seda käiku nim esimeseks viinaks. Kui peigmehe isa külastas mõrsja kodu ka teist korda olid nn teised viinad. Siis lepiti kokku millal toimub kihlus, ning seda nim suured viinad. Suurte viinade ajal peeti pidu mõrsjakodus, kus kohal oli kogu mõrsja hõim. Mõrsja sai kingiks suure sõle ja saapad. Pulmade eel käisid nii peigmees kui ka pruut külalisi pulma kutsumas. Pruudiga olid kaasas neli pruutneitsit. Pulma kutsuti laulu teel, pruut oli ainuke kes ei laulnud. Peiul olid kaasas kaks „venda”. Nemad ei laulnud, peiul oli kaasas piits, mille ümber oli pandud mõrsjalt kingiks saadud väike kirjatud käterätt. Kiriklik laulatus toimus mõned päevad enne pulmapidu. (pildil seto pruutpaar)
Kolmepäevased pulmad
Esimest pulmapäeva nim saajapäevaks ja pidu peeti mõlemas kodus. Peigmees sõitis koos saatjaskonnaga mõrsjat koju tooma. Pruudi koduväravad olid tavaliselt kiini ning siis tuli peigmehel end vaimuteravuse ja sõnaosavusega sisse kaubelda. Lõpuks lasti kosilane saatjaskonnaga sisse ja neile pakuti süüa-juua. Mõrsja ema sidus vöö üle parema õla, laotas ukse ette valge villase vaiba ja peigmees astus selle peale ning pani igasse nurka ja keskele rahamündi. Majja sisenedes kummardas peigmees kindlas järjekorras kõigile mõrsja sugulastele. Pulmaisa ehk truuska lõi pekiga täidetud savipoti ahju pealt alla kildudeks- mida rohkem kilde seda rohkem lapsi. Mõrsja jättis seal ajal itkudes hüvasti armsate lapsepõlvepaikadega ja tuttavatega ning läks siis aita riietamistseremooniale. Peigmehe ja pruudi lahkudes murdis pruudi isa leivapätsi pooleks, pool jäeti koju ja pool anti tütrele uude koju kaasa. minia võttis uue kodu õuel vastu peigmehe isa. Sealt mindi suure laua taha, kus mõrsja ees hoiti suurt vaipa. Pärast pruudi peakatte vahetamist viskas pruudi isa vaiba rahva sekka, kes selle kinni püüdis, sellel oli lootust järgmisena pulmi pidada. Noorpaar käis sõelaga pulmarahva seas ringi ja kogus endale raha. Peigmehe käes oli viinapudel, ning kes tahtis rüübata, pidi raha panema. Pruudile pandi pulmalauas sülle istuma kuni kolme aastane poisslaps, mis pidi tagama lasteõnne. Peale sööki läksid noored aita magama. Voodi alla pandi pesukurikaid ja kirveid, et oleks lasteõnne.
Teist päeva nimetati vakapäevaks. Sel päeval sõitsid mõrsja sugulased, kes esimesel päeval olid pidutsenud pruudi kodus, mõrsja kaasavaraga järele. Neid võeti vastu lauludega, mis kiitsid mõrsja töökust ja kaasavara suurust. Mõrsja sugulasi nim vakarahvaks. Mõrsja ema jagas kõigile kinke ja palus tütart hästi hoida. Peale söömist vakarahvas lahkus. Mehe ema võttis mõrsjal kaela ümbert kinni ja nimetas oma tütreks.
Kolmandat päeva nim hõimupäevaks, pruudi ja peigmehe hõimud pidutsesid sel päeval omades kodudes. Lauldi, tantsiti, tembutati ja tehti nalja. Söögiks oli kapsasupp, eelmise päeva lihatoitude jääkidest. Sugulased tõid kaasa tapetud lamba või vasika, sest toitu pidi jätkuma kolmeks päevaks. Laual olid veel sült, lihatükkidega tanguvorst ja puder, mannapuder, kalasült, kuivatatud kala, sõir, kuivatatud kala, võikihiga kaetud kohupiim, jõhvikakissell, ülepannikoogid. Nädal peale pulmi peeti mõrsja kodus järelpulmad.
Kosjad
Kosja läksid peigmehe isa ja vahel ka ema. Kaasa võeti pudel viina ja siidirätt. Siidirätt kingiti mõrsjale, kuid kui kihlus jäi katki saadeti viin ja siidirätt tagasi. Seda käiku nim esimeseks viinaks. Kui peigmehe isa külastas mõrsja kodu ka teist korda olid nn teised viinad. Siis lepiti kokku millal toimub kihlus, ning seda nim suured viinad. Suurte viinade ajal peeti pidu mõrsjakodus, kus kohal oli kogu mõrsja hõim. Mõrsja sai kingiks suure sõle ja saapad. Pulmade eel käisid nii peigmees kui ka pruut külalisi pulma kutsumas. Pruudiga olid kaasas neli pruutneitsit. Pulma kutsuti laulu teel, pruut oli ainuke kes ei laulnud. Peiul olid kaasas kaks „venda”. Nemad ei laulnud, peiul oli kaasas piits, mille ümber oli pandud mõrsjalt kingiks saadud väike kirjatud käterätt. Kiriklik laulatus toimus mõned päevad enne pulmapidu. (pildil seto pruutpaar)
Kolmepäevased pulmad
Esimest pulmapäeva nim saajapäevaks ja pidu peeti mõlemas kodus. Peigmees sõitis koos saatjaskonnaga mõrsjat koju tooma. Pruudi koduväravad olid tavaliselt kiini ning siis tuli peigmehel end vaimuteravuse ja sõnaosavusega sisse kaubelda. Lõpuks lasti kosilane saatjaskonnaga sisse ja neile pakuti süüa-juua. Mõrsja ema sidus vöö üle parema õla, laotas ukse ette valge villase vaiba ja peigmees astus selle peale ning pani igasse nurka ja keskele rahamündi. Majja sisenedes kummardas peigmees kindlas järjekorras kõigile mõrsja sugulastele. Pulmaisa ehk truuska lõi pekiga täidetud savipoti ahju pealt alla kildudeks- mida rohkem kilde seda rohkem lapsi. Mõrsja jättis seal ajal itkudes hüvasti armsate lapsepõlvepaikadega ja tuttavatega ning läks siis aita riietamistseremooniale. Peigmehe ja pruudi lahkudes murdis pruudi isa leivapätsi pooleks, pool jäeti koju ja pool anti tütrele uude koju kaasa. minia võttis uue kodu õuel vastu peigmehe isa. Sealt mindi suure laua taha, kus mõrsja ees hoiti suurt vaipa. Pärast pruudi peakatte vahetamist viskas pruudi isa vaiba rahva sekka, kes selle kinni püüdis, sellel oli lootust järgmisena pulmi pidada. Noorpaar käis sõelaga pulmarahva seas ringi ja kogus endale raha. Peigmehe käes oli viinapudel, ning kes tahtis rüübata, pidi raha panema. Pruudile pandi pulmalauas sülle istuma kuni kolme aastane poisslaps, mis pidi tagama lasteõnne. Peale sööki läksid noored aita magama. Voodi alla pandi pesukurikaid ja kirveid, et oleks lasteõnne.
Teist päeva nimetati vakapäevaks. Sel päeval sõitsid mõrsja sugulased, kes esimesel päeval olid pidutsenud pruudi kodus, mõrsja kaasavaraga järele. Neid võeti vastu lauludega, mis kiitsid mõrsja töökust ja kaasavara suurust. Mõrsja sugulasi nim vakarahvaks. Mõrsja ema jagas kõigile kinke ja palus tütart hästi hoida. Peale söömist vakarahvas lahkus. Mehe ema võttis mõrsjal kaela ümbert kinni ja nimetas oma tütreks.
Kolmandat päeva nim hõimupäevaks, pruudi ja peigmehe hõimud pidutsesid sel päeval omades kodudes. Lauldi, tantsiti, tembutati ja tehti nalja. Söögiks oli kapsasupp, eelmise päeva lihatoitude jääkidest. Sugulased tõid kaasa tapetud lamba või vasika, sest toitu pidi jätkuma kolmeks päevaks. Laual olid veel sült, lihatükkidega tanguvorst ja puder, mannapuder, kalasült, kuivatatud kala, sõir, kuivatatud kala, võikihiga kaetud kohupiim, jõhvikakissell, ülepannikoogid. Nädal peale pulmi peeti mõrsja kodus järelpulmad.
Kasutatud kirjandus:
- Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.
No comments:
Post a Comment