Arheoloogiliste leidude põhjal arvatakse Setumaa inimasustus olevat ligikaudu 8400 aastat vana.(Pildil setude asualad 1902 aastal)
Kivi-ja pronksiajal koondus asustus Setumaal peamiselt Meremäe-Kalatsova ümbrusesse. Viikingi-ja hilisrauaaja algul oli Lääne-Setumaal asustuskeskus veel Obinitsas ning üha enam täienes ka Meremäe-Kalatsova piirkond. Ida pool ehk Kesk-Setus oli kujunenud keskuseks Tailova. Pankjavitsa peetakse omaette keskuseks juba muinasajal. Setumaa idapoolsete alada muististerohkus annab märku Setumaa-sisesest kultuurieripärast. Samuti on täheldatud, et setud hoidsid rohkem idapoolsete keskuste poole. Lääne-Setumaal hakkasid 15-16 sajandil tekkima teistsugused matusekombed kui temast ida-ja läänepoole asetsevadel aladel. Etniline olukord hakas muutuma seoses Petseri kloostri ülesehitamisega ning eriti pärast selle muutumist kindluseks Liivi sõja algusaastatel, kui sinna tulid mungad ning streletsid (Vene jalaväelasest palgasõdur) koos perekondadega.
Paljud külad said alguse 17-18 sajandil. 1861–1866 vabastati setud pärisorjusest. Nende majanduslik areng oli siiski aeglane, külakogukond säilis kuni Eesti Vabariigini.Tartu rahulepinguga (pärast Vabadussõda) liideti Eesti alaga kogu Setumaa. 1944 aastal seoses Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt läks aga 75% Setumaast NSV Liidule. Eesti alale jäänud osa endisest Petseri maakonnast likvideeriti ja liideti Võrumaaga.
2004. aasta läbirääkimistega loobus Eesti sisulistest territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja ühes sellega õigusest Setomaa idapoolsetele aladele. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigileping kirjutati alla Moskvas 2005. aasta 18. mail.
Kivi-ja pronksiajal koondus asustus Setumaal peamiselt Meremäe-Kalatsova ümbrusesse. Viikingi-ja hilisrauaaja algul oli Lääne-Setumaal asustuskeskus veel Obinitsas ning üha enam täienes ka Meremäe-Kalatsova piirkond. Ida pool ehk Kesk-Setus oli kujunenud keskuseks Tailova. Pankjavitsa peetakse omaette keskuseks juba muinasajal. Setumaa idapoolsete alada muististerohkus annab märku Setumaa-sisesest kultuurieripärast. Samuti on täheldatud, et setud hoidsid rohkem idapoolsete keskuste poole. Lääne-Setumaal hakkasid 15-16 sajandil tekkima teistsugused matusekombed kui temast ida-ja läänepoole asetsevadel aladel. Etniline olukord hakas muutuma seoses Petseri kloostri ülesehitamisega ning eriti pärast selle muutumist kindluseks Liivi sõja algusaastatel, kui sinna tulid mungad ning streletsid (Vene jalaväelasest palgasõdur) koos perekondadega.
Paljud külad said alguse 17-18 sajandil. 1861–1866 vabastati setud pärisorjusest. Nende majanduslik areng oli siiski aeglane, külakogukond säilis kuni Eesti Vabariigini.Tartu rahulepinguga (pärast Vabadussõda) liideti Eesti alaga kogu Setumaa. 1944 aastal seoses Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt läks aga 75% Setumaast NSV Liidule. Eesti alale jäänud osa endisest Petseri maakonnast likvideeriti ja liideti Võrumaaga.
2004. aasta läbirääkimistega loobus Eesti sisulistest territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja ühes sellega õigusest Setomaa idapoolsetele aladele. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigileping kirjutati alla Moskvas 2005. aasta 18. mail.
Kasutatud kirjandus :
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi, MTÜ Arheoloogiakeskuse ja Obinitsa Seto Muuseumitarõ ühisväljaanne Setumaa kogumik 4, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2008, 343 lk.
- Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.
No comments:
Post a Comment