LOODUS

Legendi järgi olla Värska vesi Neitsi Maarja silmavesi. Tegelikkuses pärineb ravi-, laua ja ravivanniveena tuntud Värska mineraalvesi mitmest põhjavee kihist. Esimesed andmed Värska vee suure mineraalainete sisalduse kohta saada ligi 140 aastat tagasi ning esimesd puurkaevud rajati 1967 aastal. Ravieesmärgiel kasutatakse vett ravivannides unehäirete, neurooside ja krooniliste põletike puhul.
Värska muda saadakse Värska lahest ning seda kasutatakse juba üle 20ne aasta lahe kaldale ehitatud sanatooriumis. Muda kasutatakse ka orgaanilise väetise, loomasööda ja biokeemiatööstuse toorainena.
Piusa kvartsliivast toodetakse klaasi. Samuti kasutatakse sellist liiva ka mujal tööstuse, näiteks tulekindlate valuvormide valmistamisel metallurgias. Piusa liivakarjäärist on aegade jooksul kaevandatud ja klaasiks vormitud tuhaneid tonne liiva, mille tõttu karjääri lõunapoolses osas on liivavaru ammendatud põhjavee tasemini, kuid geoloogiliste uuringute alusel jätkub liiva veel 20-30 m sügavusel allpool veepinda. (Pildil Piusa liivakoopad)
Üks kuulsamaid piirkondi on nn Värska nõmm mis on Lutepää ja saatse küla vahele jääv aala, mida nimetatakse ka Setumaa Saharaks. See on mitme ruutkilomeetri suurune tuiskliiva ala, mis arvatakse olevat tekkinud suure metsatulekahju tulemusena.
Erinevatest loomaliikidest võiks ära mainida näiteks Siniraag (pildil), mis nüüdseks on muutnud harulduseks mida Setomaal ja Lõuna-Eestis võib veel harva kohata. Lääne-Euroopast on siniraag nüüdseks kadunud. Teiseks näiteks Mudakonn mis on Euroopas range kaitse all.
Setomaal asub ka Piusa jõgi, mis on Eestis pikkuselt 7ndal kohal. Piusa on tuntud veskite jõena, sest suur langus hõlbustab veskite tööd. Näiteks esimese EV ajal oli jõel 39 veskit. Piusa on oluline lõheliste kudemis-ja elupaik.
Kaitsealadest asuvad Setumaa territooriumil Piusa koobastiku looduskaitseala, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, Mustoja maastikukaitseala-loodud Kagu-eesti suurima ja reljeefseima mõhnastiku kaitseks, Mädajõe hoiuala, Lüübnitsa hoiuala ning Tonja looduspark.

Kasutatud kirjandus:
1. ENEKE 3, Tallinn:Valgus, 1984, 352 lk.
2. Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.

VAPP JA LIPP

AJALOOST

Arheoloogiliste leidude põhjal arvatakse Setumaa inimasustus olevat ligikaudu 8400 aastat vana.

(Pildil setude asualad 1902 aastal)

Kivi-ja pronksiajal koondus asustus Setumaal peamiselt Meremäe-Kalatsova ümbrusesse. Viikingi-ja hilisrauaaja algul oli Lääne-Setumaal asustuskeskus veel Obinitsas ning üha enam täienes ka Meremäe-Kalatsova piirkond. Ida pool ehk Kesk-Setus oli kujunenud keskuseks Tailova. Pankjavitsa peetakse omaette keskuseks juba muinasajal. Setumaa idapoolsete alada muististerohkus annab märku Setumaa-sisesest kultuurieripärast. Samuti on täheldatud, et setud hoidsid rohkem idapoolsete keskuste poole. Lääne-Setumaal hakkasid 15-16 sajandil tekkima teistsugused matusekombed kui temast ida-ja läänepoole asetsevadel aladel. Etniline olukord hakas muutuma seoses Petseri kloostri ülesehitamisega ning eriti pärast selle muutumist kindluseks Liivi sõja algusaastatel, kui sinna tulid mungad ning streletsid (Vene jalaväelasest palgasõdur) koos perekondadega.
Paljud külad said alguse 17-18 sajandil. 1861–1866 vabastati setud pärisorjusest. Nende majanduslik areng oli siiski aeglane, külakogukond säilis kuni Eesti Vabariigini.Tartu rahulepinguga (pärast Vabadussõda) liideti Eesti alaga kogu Setumaa. 1944 aastal seoses Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt läks aga 75% Setumaast NSV Liidule. Eesti alale jäänud osa endisest Petseri maakonnast likvideeriti ja liideti Võrumaaga.
2004. aasta läbirääkimistega loobus Eesti sisulistest territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja ühes sellega õigusest Setomaa idapoolsetele aladele. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigileping kirjutati alla Moskvas 2005. aasta 18. mail.

Kasutatud kirjandus :

1. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi, MTÜ Arheoloogiakeskuse ja Obinitsa Seto Muuseumitarõ ühisväljaanne Setumaa kogumik 4, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2008, 343 lk.
2. Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.

KES ON SETO JA SETO KEEL

Kes on seto

Setod kuulutati 2002 aastal omaette rahvuseks. Inimeste käitumist, riietumist, muusikat ja elustiili kujundavad, nii loodus kui ka naabrid. Eelkõige on setosid kujundanud apostellik õigeusk, kogukondlik eluviis, piiriasend ja Peipsi lähedus.
Setod hoiavad kokku ja on alalhoidlikud. Seto on oma loomult abivalmis.
Setoks olemine seostub eelkõige seto keeles kõnelemise, seto laulustiili valdamise ja mõistmisega, pere-ja kogukondlikest tavadest kinnipidamise ning esivanemate austamisega.

Seto keel

Setodel on õnnestunud tänini säilitada oma väga rikast ja iseäralist keelt, olles püsima jäänud vene ja eesti keele vahepeale. Seto keelt peetakse eesti keele võru murde idarühma murrakuks. Setomaa suuruse tõttu räägitakse keelt aga igas külas natuke erinevalt. Sotsialismiajal püüti seto keelele lõppu teha. Näiteks koolis keelati lastel omavahel seto keeles rääkimine. Tänapäeval on keel aga jällegi au sees, kuid kipub hääbuma nagu see rahvaski.

Kasutatud kirjandus: Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.

ÜLDANDMED

Eesti kõige kagupoolsemas nurgas asub ajalooline ja etniline piirkond- Setomaa

Nimetus: Setomaa. Kohalikus murdes „sõto maa” ehk sõdade maa
Naabrid: kirdes Pihkva järv, idas ja kagus Venemaa, lõunas Läti ja läänes Võrumaa.
Elanike arv: Eesti Vabariigis 10 000-13 000, põlisel asualal umbes 3000-4000.
Territoorium: Eesti vabariigis asuva osa suurus on 460 km ², Petseri maakonnas ligikaudu 1500 km².
Administratiivne jaotus: Meremäe ja Misso vald, Mikitamäe ja Värska vald ning Petseri rajoon.
Nulk on traditsiooniline Setomaa piirkond, külade kogukond. Setomaal on 12 nulka, näiteks Koolina nurk, Luhamaa nulk, Saurova nulk ja Keerä-Luga-Seeridsä nulk. Nulkade nimed tulenevad kas mingist kesksest asulast või mingist maastikulisest tunnusest. Ühe nulga kosseisu kuulub 10-12 küla.
Kõrgeim võimuorgan: Seto Kongress. Kongress valib enda seast täidesaatva organi-Vanemate Kogu.
Keel: Võru-seto murre
Usk: apostlik õigeusk

Kasutatud kirjandus: Tähepõld, K., Alumäe, H., Keinast, E. Giidi käsiraamat Setomaa, Tallinn: Ecce Revalia, 2008, 229 lk.